Kõik, mida on vaja teada Z-generatsiooni töötajatest
Z-generatsioon - digitaalse generatsiooni esindajad. Nende sünniaastad on veel otsusekindlalt määratlemata, kuid üldiselt arvatakse selle generatsiooni liikmeteks inimesed, kes on sündinud 1990ndatest 2010ndate lõpuni.
Viimasel ajal räägitakse välismaistes meediakanalites Z-generatsiooni töötajatest. Kuid millised need Z-generatsiooni töötajad tegelikult on? Kas tööandjad peaksid neid kartma? Millist tüüpi tööandjaid nad otsivad?
Portree Z-generatsioonist
Z-generatsiooni iseloomustamisel tuleb kindlasti mainida, et need inimesed on kasvanud digitaalses maailmas, seega tunnevad nad hästi tehnoloogiat ja kohanduvad kergesti igapäevaste innovatsioonidega.
See on kõige haritum inimeste rühm, sest nad peavad haridust otsima.
Z-generatsioon koosneb parema tuleviku aktivistidest ja propageerijatest. Tihtipeale on nad väga liberaalsed, aktsepteerides iga inimest ning õpetades teisi mitte kohut mõistma, samuti armastavad nad privaatsust.
Mida võib Z-generatsiooni esindaja töökeskkonnas pakkuda?
Suurem osa sellest generatsioonist on veel õpilased või üliõpilased, kuid hinnanguliselt moodustavad nad umbes kolmandiku järgmise aastakümne tööjõust. Tööjõunõudluse rahuldamiseks ja tööjõuturu tuleviku kindlustamiseks tuleb kohandada haridussüsteemi tänapäevaste õpilaste õppimisstiilide ja nüansside kohaselt.
Juba töötavate Z-generatsiooni esindajate analüüsimisel on selgunud, et neile on eriti oluline töö- ja eraelu tasakaal, keskendumine meeskonnale ja kogukonnale, ühtekuuluvustunne, nauding ning mõtestatus. Nad vajavad toetust, rakendust, loomingulisust, innovatsiooni ja globaalset töökeskkonda. Tihtipeale nad kaua ühele kohale ei jää; neis pulbitseb soov areneda ja õppida kogu elu. Z-generatsiooni töötajad tahavad, et nende eksistents oleks tähendusrikas nii era- kui tööelus, seega peab tööandja tagama töötajale võimaluse luua lisaväärtusi.
Kindlasti tasub meeles pidada, et tööjõuturg on sisenemas uude ajastusse. Ja kuigi tööandjad ei tohiks iga uue töötajate generatsiooni omapäradele järele anda, siis ei saa nad ka vanast generatsioonist kinni hoida ja Z-generatsioonilt vanade traditsioonide järgimist oodata. Tähtis on mõista, mida uus generatsioon tööandjatelt ootab.
Tööandjad peavad saama aru, et üks töötajate generatsioon on teise vastu vahetumas, ning nende muutustega kohanemiseks on vaja pakkuda Z-generatsioonile sobivat ja tagada neile eneseväljenduse ning arengu võimalusi.
